Eralasteaed Lillelapsed» Kevadväsimuse vastu

Kevadväsimuse vastu

13 apr |  märksõnad: kevadväsimuse vastu

Praeguseks on loodus omadega nii kaugel, et pungad põõsastel puhkevad ja esimesed lilled õitsevad. Päike jagab juba võimsalt energiat, kuid meie kehad on väsinumad kui kunagi varem – pikk, pime ja külm talv on meid tõsiselt kurnanud. Kimbutavad külmetushaigused, võimenduvad vanad tervisehädad, tekivad nahaprobleemid. Sellest kurnatuses aitab meil kiiresti üle saada seesama loodus ise. Kevadväsimuse suurimaks peletajaks ongi päike ja värske õhk. Võimalikult palju õues viibimist on tervisele ülimalt kosutav. Kuid lisaks tasub ka ühte-teist looduse poolt pakutavat sisse süüa. Võimsa C-vitamiini annuse saame me mustsõstrapungadest. Neid võib lihtsalt näksida (mõnus tugev mustsõstramaitse), kuid neist või ka teed teha, mida siis meega juua. Teiseks heaks turgutajaks on vahtra- ja kasemahl. Mahla võib võtta kas traditsiooniliselt tüvesse puuritud august või siis lõigata mõne oksa tipp maha ja siduda pudel sinna ette.  Peale rohkete mineraalide ja vitamiinide on kase- ja vahtramahlal ka organismi toksiinidest puhastav toime.  Endiselt tasub teha hapukapsa toorsalatit õli ja sibulaga, süüa keediseid ja ebaküdooniahoidist. Eriti pärvakorral on idandatud terad – nii nisu, mungaoa kui kress-salati. Tervistava jõujoogi retsept: keefir, millesse on segatud värskelt jahvatatud linaseemned, külmutatud marjad ja kliid, magusaks võib teha mee või rafineerimata suhkruga. Väga turgutav on ka  jõujook: 230g g vedelat mett sega1 liitri jaheda veega, lisa 60g jahvatatud õietolmu. Seisab 4-5 päeva, juua enne sööki 150-170 g nädala jooksul .Vajaduse korral teha uus segu ja korrata kuuri.

Vitamiine saab ka kibuvitsa-, kuldjuure- ja nõgeseteest. Esimesed nurmenuku-, nõgese- ja võilillelehed peab supisse või salatisse noppima. Ja nagu ikka, parim tervisebalsam on hea tuju!

Retseptid saadud on Karepa ürditalu perenaise Katrin Luke käest.