Eralasteaed Lillelapsed» Kokkuvõte Lugemishuvi toetamise koolitusest 25.märtsil 2009

Kokkuvõte Lugemishuvi toetamise koolitusest 25.märtsil 2009

16 apr |  märksõnad: koolitused ja vestlusringid

25. märtsil toimus koolitus teemal „Lapse lugemishuvi toetamine“, kus teadmisi jagas Eesti Lugemisühingu esinaine Maili Vesiko-Liinev.
Kas teie mäletate, kuidas te lugema õppisite? Küllap olid vanemad või vanavanemad need, kes teile raamatu kätte andsid ning õpetasid tähti ja silpidest sõnu kokku veerima. Aga kuidas oleks õige lugemist õpetada ja kas selleks on vaja mingeid eriteadmisi? Millal peaks laps hakkama rääkima, tähti õppima ja lugeda osakma? Mida teha, kui laps tunneb küll tähti, aga ei loe veel sõnu kokku? Milliseid raamatuid lapsele valida?
Et neile küsimustele vastata, nopime Maili Vesiko-Liinevi koolitusest välja mõningad põhitõed.

 

Alustagem väikelapseeast. Kuidas väikelapsega koos raamatuid vaadata ja rääkida nii et see tegevus talle meeldiks ja tema kõne areneks?  Kas me võtame pärast seda, kui laps on mõningad teadmised omandanud, kätte juba mitmeid kordi läbi vaadatud pildiraamatu, osutame sõrmega karule või koerale ning küsime – „Kes see on?“. Just nii me tavatseme sageli teha, arvates et just selline õpetamisviis on õige ja sobiv. Kuid mõelgem hetkeks, milline tunne on lapsel siis, kui ta ei oska meie küsimusele vastata. Milline tunne on meil endil, kui meilt küsitakse midagi, mida me ei tea? Miks me siis püüame lapses ebameeldivaid emotsioone tekitada. Miks me esitame küsimusi selle asemel, et koos raamatut vaadates jälgida, mida laps konkreetselt sellel pildil vaatab ja siis talle nähtut kinnitada: „Jaa, see on Karu“. Niimoodi anname talle tunde justkui teaks ta seda ise. Kui laps juba rohkem räägib, saab temalt küsida: „Mis Sulle selle pildi peal meeldib?“.

 

Lapse lugema hakkamiseks on vajalik lugemiseelduste kujunemine. Tähtsateks lugemiseeldusteks on lapse vaimne- ja intellektuaalne areng, et ta saab maailmast aru ja on võimeline mõistma teksti.

 

Oluliseks lugemiseelduseks on, et laps saaks kõnet kuulata nii, et taustamüra oleks täiesti välistatud. Eriti arendavad on riimid ja luuletused. Et riimi kuulamine  on otseslt seotud lugemisoskuse arenemisega, võiks neid võimalikult palju lapsele lugeda ja mõelda koos  lapsega naljakaid riime välja. Lastele pakub selline tegevus suurt lõbu.

 

Tähti õpetades on aga väga tähtis häälikuid õigesti nimetada: T on tõhh, mitte – tee. R on rrr, mitte -  err.
Üks lugemiseeldusi on ka näputöö. Kuna ajus on peenmotoorika- ja kõnekeskused kõrvuti, aitab lapse peenmotoorika arendamine lugemisoskuse kujunemisele palju kaasa. Koolitaja soovitas mängida Legodega, toppida pudelisse herneid ja pärleid paela otsa ajada.
Raamatud peaksid olema lapsele alati kättesaadavad. Kui raamatud on küljega riiulis, ei pruugi laps nende vastu huvi tunda. Seepärast eksponeerige lasteraamatuid – pange mõni raamat nii, et laps näeks selle esikaant. Võib kindel olla, et selle raamatu ta just valibki! Mõne aja tagant tuleks eksponeeritavad raamatuid vahetada.

 

Keskkond etendab tähtsat osa lugemist soodustava tegurina. Igas kodus võiks olla üks hea valgustusega pehme nurgake -  koht, kus laps saaks ennast kerra tõmmata ja mõnusasti raamatut uurida. Näpuviibutajatele võib siinkohal öelda, et pikutades või muul moel mõnuledes raamatu uurimine ei tee lapsele midagi halba. Hoopis vastupidi – see soodustab lugemisoskuse kujunemist. Me ise loeme ju ka diivaninurgas või suisa voodis. Vanema lugemiseeskuju (olgu see siis voodis või diivaninurgas),  annab ka lapsele motivatsiooni lugema hakata.
Lugemise soodustamiseks võiks koduseintele riputada tähtedega kaarte või panna asjadele juurde nende nimetusi. Tänapäeval on hea leiutis nn. tahvlinäts (nätsule sarnanev kleepuv kumm), millega pilte kleepides seina kuidagi ei kahjusta.

 

Raamat tuleb valida vastavalt lapse eale. See peab olema ilusate piltide ja keelega ning seotud lapse huvidega. Kui laps on robotifänn, siis muretsegegi talle robotite raamat, kui talle meeldivatd printsessid, siis paelub teda eelkõige just raamat printsessidest.
Raamatu köide peaks vastama lapse eale. Väikestele lastele ei ole otstarbekohane õhukeselehelist raamatut kätte anda. Kui aga raamat on lapse käes siiski katki läinud, on hästi oluline see koos lapsega ära parandada. Kunagi ei tohiks olla riiulis katkisi raamatuid. Laps peab teadma, et raamat peab olema terve.

 

Sageli võivad vanemate enda ootused laste lugemahakkamise seisukohalt  liialt kõrged olla ja last hakatakse treenima, et ta varem lugema hakkaks. Seda ei tohiks aga mingil juhul teha. Kui panna liiga suurt rõhku sellele, et laps peab lugema, võib tal tekkida lugemise vastu tõrge. Treenimisel võib laps ka õppida automaatselt lugema, see tähendab, et  ta laps loeb, aga loetust aru ei saa. Lugemishuvi tekkimiseks tuleb kasutada nippe ja läbi mängu tekitada lapses tahtmine lugeda.

 

Vestlust kokku võttes rõhutas Maili Vesiko-Liinev vanematele: „Lapsed hakkavad lugema väga erinevalt, alates 4-st kuni 7-8-ni välja. Ei ole tähtis, millal ta lugema hakkab, ta hakkab seda niikuinii. Tähtis on, et lapse kõne areneks ja et tal oleks huvi raamatute vastu. Seda huvi tuleb toetada ja pidevalt jälgida, et tal oleks eakohast ja huvitavat lugemist.“

 

Vaata ka: www.lugemisyhing.ee